esmaspäev, 29. juuli 2019

Juuli väljakutse kokkuvõte ja osaliste tagasiside


Juuli on kohe läbi ja sellega saab läbi ka väljakutse. Juuli väljakutse! 
Siiamaani imestan... ja jäängi vist imestama kuhu see minu endale esitatud väljakutse välja on viinud...
Ja suuresti tänu teile, kes te kõik sellega kaasa tulite ja mulle nii palju tuge, innustust ja motivatsiooni jagasite. Just tänu teile julgesin ma ette võtta uue väljakutse ja juba natuke suuremalt. Vaatame kuidas mul selle haldamine läheb, natuke kardan.
 
Nagu te juba isegi aru saate, siis juuli väljakutse mõju ja sellega kaasnev lainetus muudkui kestab ja kestab ...
Ja seda palju suuremalt kui ma oleks kunagi osanud arvata. Ma ei räägi siinkohal ju ainult paremast enesetundest, kehakaalu langusest vaid üha uutest ja uutest põnevatest ideedest, otsustest ja koostöödest, millest teiegi varsti osa saate, sest kõik on juhtuma hakanud just pärast juuli väljakutset.
 
No ühe vihje võin teile juba anda, nimelt on valmis saanud "Jooks on lahe" uus ja eriti äge logo :)
Ja uued jooksusärgid tulevad juba uue logoga ;)
Onju äge! Ma olen ise niinii põnevil! 
Nojah teie veel pole logo näinud ja ei oska mulle kaasa elada aga uskuge mind, see on äge! See logo on täiesti mina! 
 
Kus ja millal seda näha saab, seda veel ei tea, natuke läheb veel aega aga mitte kaua, juba augusti esimeses pooles kindlasti!

Selle särgi saadame puhkama ja raamime kenasti ära ;)

A, muide, kes tahaks veel vana kirjaga särki, siis mul on 2tk, valget, S ja M suurus. 14€ küsin :)
 
Ja uudiseid on veel aga ma ei saa kõike veel avalikustada, sest läbirääkimised on pooleli ;)
Loomulikult hoian teid edasisega kursis, sest mulle on väga oluline teie tagasiside ja arvamus.

Nüüd aga natuke juuli väljakutse numbritest.
Exceli tabelisse sain kokku  35 rida, need on kõik osalised kokku, ka need kes esimesel päeval väljakutsega liitusid aga hiljem.... kas tuli "elu" vahele või... põhjuseid võib olla erinevaid ja väga tõsiseid. Üldse ei pane pahaks. Ma ei hakanud neid ära ka kustutama. 

Nagu ma varem maininud olen, siis erilist tugevust näitab just see poole pealt liitumine või siis see kui oled mõned päevad kaasa teinud ja siis tuleb paus aga suudad ikka mõned päevad hiljem kampa lüüa. Selliseid tublisid oli ka meie seltskonnas. Respekt!
Kõik te olete minu tabelis kirjas. 

Tõesti, neid üksikuid, kes seoses augusti väljakutsega leidsid ka juuli väljakutse üles ja lisasid viimastel päevadel oma pildi, ei hakanud enam tabelisse lisama aga minu aplaus ja kiitus teile ka! 
Augusti väljakutse ajal kohtume teiega kindlasti ;)

Teile, uutele liitujatele võibolla natuke selgituseks, sest juba mitmed on küsinud ja uurinud.... juulis ei mõelnud ma reeglitele, tahtsin lihtsalt endale kambajõmme leida, kes minuga iga päev koos 5km liiguvad, tahtsin kuulda nende päevastest seiklustest, põnevatest kohtadest kus keegi liikus jne. Isegi ei soovinud pilditõestust läbitud distantsist, sest.... liigume ju igaüks ikkagi enda jaoks. Ühesõnaga, tekkis selline mõnus, usalduslik kamp naisi, kes jagasid igapäevaseid emotsioone oma kõnni-jooksuringilt. 

Augustis sedaviisi aga enam ei saa, loodan, et kõik mõistavad. Osalejaid on kordi rohkem ja kõik loodavad loosi õnnele ja seega peavad reeglid vägagi konkreetselt paigas olema. 

Tagasi juuli väljakutse juurde... 

Võib vist naljaga pooleks öelda, et juuli väljakutse oli lausa ülemaailmne (Tsau Külli Ameerikast ja Hei Kristi Soomest!)

Lõpuni oli aktiivseid kaasalööjaid umbes 20ne ringis. Ja kõik naised!
Neist 14 (kui viimastel päevadel midagi ei muutu :D) ägedat naist suutsid 31st päevast 29 kaasa teha ja nagu ma lubasin, siis üks õnnelik loosi võitja saab kingituseks "Jooks on lahe" särgi. 
Selle selgitame juba 01.08.2019 Facebooki lehel välja ;)

Aga tõmban nüüd otsad kokku.. et jutt liiga pikaks ei veniks, sest lisan siia alla teile lugemiseks ja inspiratsiooniks juuli väljakutsest osalejate lood. Aitäh armsad!

Kes veel ei tea, siis instagramis olen ma @jooksonlahe ;)
 


Triinu lugu
Gätly jooksmisi olen ma juba ammu fännanud, vahepeal oli sees pikem paus ning see kattus ka minu väikeste laste ajaga, seega tundus praegune come back ideaalse ajastusena.
Istusin esmaspäevasel päeval kontoris arvuti taga, tekkis hetkeline paus ja vaatasin korraks telefoni, ning mida ma näen, Gätly tegi endale väljakutse mille all juba esimesed kiiremad sõna olid võtnud.
Teadsin juba pikalt ette, et juuli kuu on aastas ainus kuu, kus enamus ajast lapsed maal vanaemade juures, ning mul on aega enda jaoks. Kuid ma polnud veel endale midagi välja mõelnud , viimati tegin seda aasta alguses kui lubasin osaleda vähemalt kümnel spordiüritusel, kuid reaalsus puuduolevast vabast ajast kahe väikse lapse kõrvalt jõudis kohale kiiremini kui ma jõudsin end kuskile registreerida, ning ma riputasin selle mõtte taas varna.
Kuid see väljakutse tundus just selline, milles ma suudaksin kaasa lüüa. Kui ei jõua joosta siis saab ka jalutada, ning aega mul ju praegu on. 
Igapäeva elu on muutunud palju mõnusamaks. Jah, oli ka päevi kus ma pidasin endaga maha tõsise sisemise võitluse just ilma osas, kuid see on muutunud - vihmaga on hakanud mulle jooksmine isegi  rohkem meeldima kui kuumusega.  
Positiivsena võin veel välja tuua kaalulanguse, mõned vanad püksid lähevad taas paremini jalga, vett joon teadlikult rohkem ning ära on kadunud meeletu energiapuudus mida söögiga kompenseerida. Söögiisu on isegi vähenenud.  Praegune aeg on justkui tervenemine ja enda taasleidmine, unekvaliteet on samuti oluliselt paranenud.
Kõige eredamalt jäi mulle meelde üks jooksukord Raeküla metsas, ma läksin kui päike lõõskas, siis tulid pilved, päike, padukas, vikerkaar – ning seda kõike 5km ja 40minuti jooksul. Kas meil pole mitte mitmekesine see ilm? Samuti jääb meelde ka see nädal, kus ma lihtsalt jalutasin – suutsin vist viimaste aastate muremõtted kõik oma peas ära lahendada.
Hetkel sobib selline liikumine minu igapäevaellu suurepärastelt,  mulle on alati meeldinud värskes õhus liikuda. Kuid tean juba ette ära, et augustist muutub kõik, lasteaed – töö – kodu, ning need kaks päterdavalt jalapaari minuga pikka matka igapäevaselt kaasa ei suuda teha.
Gätly  plaanib siin midagi ka järgmiseks kuuks, loodan et saan siiski Teiega ühineda. Kui muud moodi ei saa, siis kas toas väikesel batuudil hüppamine võiks ka „trenni“ alla minna. 


Tiina lugu
Minuga oli lihtne, nägin et üks mu jooksuhunt postitab iga päev oma jookse, hakkasin uurima ja nii tuligi mōte ise ka proovida! Olen ise ka jooksnud , no teen selliseid jooksu laadseid liigutusi!  Kui ei ole rasket füüsilist tööd, siis jôuaks iga päev joosta, aga mina praegu lihtsalt ei jaksa.Aga tore väljakutse!


Eve lugu
Ma isegi enam ei mäleta, kuidas täpselt väljakutse minuni jõudis. Otseselt pole väga tuttavaid grupis, või noh polnud enne. Võis olla, et nägin üleskutset. Kuidagi koheselt tõmbas mind endasse. Suureks plussiks oli, et oluline on liikumine, pole väga jooksja kahjuks. Mõtlesin endamisi, et kuna nagunii igapäevaselt koeraga väljas ringil käin, et miks mitte see mõni kilomeeter pikem teha. Hea algus uuesti liigutama hakkamisele. Liigutada end ma ju soovisin, kuna peale sünnitust tahtsin end uuesti vormi saada. Lapsele teeb ju ka päikese käes olemine head. kolm ühes. :D Igapäevaelus suuremaks muutuseks ongi, et olen aktiivsem, tunnen end paremini, jaksu on rohkem. See 5 km on minu enda aeg, hoolimata sellest et teen ringi koos lapse ja koeraga on see ikkagi aeg mulle endale, saan oma mõtteid korrastada. Väljakutse kergus oligi see mis pani seda mõtlemata vastu võtma. Mõnedel päevadel tuleb natukene planeerida rohkem aga samas pole üksi asi tegemata jäänud, pigem on just planeerimise oskus paranenud. Kõige positiivsemaks mõjuks peangi ehk suuremat rõõmsameelsust ja aktiivsuse kasvu. Jõuan, saan ja tahan rohkem tegutseda. Enesetunne on kohe kõvasti parem. Väljakutse perioodil on kõige hirmutavam olnud see, kuidas veoautod kihutavad meie tee peal, tõmbab ikka seest kergelt jahedaks küll kui kuuled, et selja tagant üks ralliäss tuleb. Ringi ajal oleme näinud ussikesi, keda ma kohe üldse mitte ei salli, kitsekesi ja ühte jänkut, suhteliselt maja lähedal. Hullumeelseks võib pidada suure paduvihmaga jalutamist või peale pikka ja väsitavat päeva jalutama minekut. Kindlasti kavatsen jätkata peale väljakutse lõppu.

Egle lugu
Ega siin midagi keerulist polegi,sa postitasid vâljakutse,mul kâis telef.pinn ja ja kirjutasin kohe,et olen käpp. Ega mingit maasikat polegi,mul on lihtsalt see asi,et rutiin tapab,ma suht tihti vôtan vâljakutseid vastu,küll 30 pâevaseid kükke,planku, kätekôverdusi jne.jne.sest ma tunnen,et mul on seda vaja,ja jooks on minuga juba 15a.olnud. Ei saa öelda,et see väljakutse oli raske,pigem oli/on raske see ôige hetk leida,sest ma pean ju olema oma kolmele tallele mitme eest nii eeskujuks,kui ka lihtsalt 24/7 olemas.Jooks on alati positiivne isegi kui muud môju sellele ei järgne. Aga mulle meeldib väga joosta,alati tulevad joostes mingid môtted pähe,millele muidu nagu ei môtlegi,ja see tunne peale jooksu,nagu oleks uuesti sündinud,see on mega,vahest ma lähengi jooksma ainult sellep.et seda tunnet hiljem tunda.Täna juhtus mul jooksu aeg midagi,see hetk kui see juhtus olin suht kuri,aga hiljem môtlesin siis oli isegi naljakas ühe sônaga jooksen ma siis täna,nagu ikka oma 1,3a jooksu kaaslasega,kui järsku märkan,et vankril ratas kuidagi laperdas,möödus sekund ja see ratas lihtsalt pani jooksu mul vankri alt,vaatasin/jooksin ja môtlesin,et “nagu päriselt v?”püüdsin järgi joosta koos vankriga siis nii,et kasutasin ainult vankri esimesi rattaid,sain lôpuks kätte,panin plôksti alla tagasi ja jooksin oma km’d täis,hiljem môtlesin ja muigasin,et see oli nagu “vôimalik vaid venemaal”
Aga jooksen ma kindlasti edasi,ei tea kas just iga päev, aga 3-5x nädalas kindlasti.
Ja suured tänud sulle,et sa sellise vahva väljakutse esitasid! 

Katrini lugu
Olen mõned eelnevad aastad ikka jooksmas käinud, vahelduva eduga. Väisanud jooksuvõistlusi, mõned poolmaratonid ja lühemaid distantse. Tempo mõttes aeglaselt küll, aga see kõik on mulle väga meeldinud. Eelmine aasta peale Rakvere ööjooksu kukkusin jooksurajalt kuidagi maha. Ei viitsinud enam, motivatsioon sai justkui otsa, et miks ma seda kõike teen. Kehakaal ei lange, kiiremaks ei saa. Ühesõnaga milleks see kõik. 
See talv olin täiesti laisk liikumise koha peal, kuid varsti hakkas kuklas koputama: ma pean jooksma minema, vaja ainult tossud jalga panna ja minna. Koju jõudes olid jälle vabandused platsis, küll liiga väsinud, küll oli seda teist ja kolmandat vaja teha jne.
Enda motiveerimiseks hakkasin juba jooksu raamatuid lugema ja spordiblogisi, kuid ise tossudeni ikka ei jõudnud kuni nägin sinu väljakutset FB, siis käis lõplik klõps ära peas ja suundusin õue. 
Esimene jooksuring oli kõike muud kui kerge, mitu korda pidin kõndima. Kuid koju jõudes olin väga õnnelik, et lõpuks ometi sai algus tehtud. Ja nii need ülejäänud päevad on läinud, et leian iga päev selle tunnikese oma ring ära teha. Kui tööpäevast keha liiga väsinud siis kõnniring ja kui jaksu rohkem siis jooksen. Positiivne mõju sellele kõigele on ikka pärastine enesetunne, meel rõõmus ja keha tänulik liikumisest. Tegelikult on kogu see protsess õnnetunnet tekitav, suvelõhnad, linnulaul, liikumine, päikese loojang jne. Samuti on väga tore vaadata teiste toimetamisi. Mida veel elult tahta. Ja loomulikult tänutunne. Tänutunne, et sattusin selle väljakutse peale, et sa algatasid selle!
Kas ma jätkan peale väljakutse lõppu? Kindlasti jätkan, kas nüüd just iga päev 5km aga 3-4 x nädalas ikka, sest salaunistus ükspäev ka maraton joosta on veel teostamata ja selleks on vaja eelnevalt tööd teha. 

Külli lugu
See väljakutse minu jaoks tuli nagu iga teinegi väljakutse ( olen liige igasugu tervislike eluviiside harrastajate foorumites ja fitbiti väljakutsed on iga nädalased) see on siiani ainus väljakutse vist kui mu mälu mind ei peta nüüd milles olen ma kaasa teinud siiani iga jummala päev. Peab vist mainima et lihtsuses peitub selle võlu! ei ole mingeid erilisi harjutusi mida peaks enne youtubest üle vaatama, kuidas üldse teha ( jah olen leidnud selliseid) jälgida on super lihtne osa võtta veel lihtsam. Minu suurim mure see juulikuu siin(Ameerikas) on olnud meeletu kuumus aga õnneks on mul kodus jooksulint ja see nüüd on ikka vatti saanud. Ma ikka olen paar korda pidanud plaani ja endaga aru et kuhu päeva ossa ma saan selle 5 km mahutada lihtsam viis seni on olnud kas ärgata super vara voi jätta koige koige päeva lõppu- aga osa olen võtnud iga päev see 5km on just selline paras  pikkus et seda jõuab kasvõi vaikset sammudes kõndida ei ole midagi enne olematut rasket. Tavaliselt varem kui ma olen nii kodus õhtul samme järgi kõndinud siis ma ei ole miile vaadanud Aa nüüd ikka vaatan et saaks minimaalselt 5 km täis.minu üllatuseks on mu kaaslane minuga päris mitu korda küsinud kas olen päevase normi 5 k täis saanud kui ei siis ta tuleks minuga kaasa kõndima ta mul ei jookse ja õhtul kui mina lindil vuran siis tema on teinud kõrval jõutreeningut nii et mõjub vaikselt ka elukaaslasele

Gerli  lugu

Väljakutse jõudis minuni fb jooks on lahe lehe kaudu. Lugesin postituse läbi ja teadsin kohe, et võtan osa. Kuigi ma ei ole sporti teinud alates põhikoolist ja mulle ei meeldi ennast millekski sundida.
Olin väga põnevil ja tahtsin ennast proovile panna.
Minu igapäeva ellu oli tulnud see hetk mida suure põnevusega oodata.
Ma sain palju energiat juurde ja minu enesetunne paranes iga päevaga.
Väljakutse tundus teoorias raske aga praktikas kerge, kõik on ettevõtmise asi. Kui näed tulemust siis see annab juba edaspidiseks motivatsiooni.Väljakutse alguses oli ekstreemsust rohkem kuna jäin mitmed korrad paduvihma kätte aga alla anda ei mõelnudki. Peale vihma tuli vikerkaar ja kõik oli jälle hästi.

Maile lugu

Minuni jõudis info läbi kolleegi. Tundus uskumatu, et tema sellest osa võtab. Nii ma mõtlesingi, et kui kolleeg saab juba hakkama siis saan mina ka. Edasi läks kõik juba loomulikku rada pidi.
Kuna ma olen täielik töönarkomaan siis ma lõpuks tänu väljakutsele leidsin aja iseendale ja oma mõtetele.
Mõte sellest tundus väga, väga raske aga tugev tahtejõud sundis mind seda tegema ja nüüd sellele mõeldes tean, et see oli parim otsus sel hetkel minu jaoks.
Ekstreemsust on jätkunud päris mitmel korral, oli väga kiire päev ja ootamatult hakkas kell juba õhtul 23.00 saama aga kangus ei lubanud väljakutsel vaba päeva teha. Kuna oli juba pime ja lapsed üleval, kutsusin kaasa. Ühele lastest tundus 5km liiga ekstreemne :D ja ma pidin teda (40kg) kukil kandma (topelt trenn :D)



pühapäev, 28. juuli 2019

TerviseTrend artikkel kõndimisest ja augusti väljakutsest

Kõndimine on kõige lihtsam, odavam ja igaühele kättesaadav võimalus enda igapäevaseks liigutamiseks. Kui sina sellega veel ei tegele, siis nüüd on õige aeg alustada.
 
 
Me teame, et liikumine on vajalik, aga sageli ei leia aega sellega iga päev regulaarselt tegeleda. Võrumaal elav viie lapse ema Gätly Valge seisis sama probleemi ees ning otsustas härjal sarvist haarata. Juuli alguses postitas ta oma Facebooki lehele "Jooks on lahe" väljakutse, millega kutsus kõiki endaga ühinema ja iga päev vähemalt 5 km jooksma või kõndima. Naise üllatuseks võtsid paljud tema üleskutset kuulda ja on tänu sellele oma elus kas just uue lehekülje keeranud, aga vähemalt lisanud sinna ühe positiivse harjumuse.
Rääkisime kolme vahva naisega, kes otsustasid kõndimise kasuks ja juulikuus väljakutses osalevad. Võtke eeskuju!
 
Positiivsed muutused tulevad kiirelt
 
Gerli Tsopp ütleb, et väljakutse jõudis temani väga õigel ajal. „Ma ei ole inimene kes midagi vastu tahtmist teeks. See väljakutse tuli kuidagi nii õigel ajal, sest olin ise ka mõelnud, et peaks midagi ette võtma. Olen oma peres ainuke, kes ei tee regulaarselt trenni. Siis tuli väljakutse info ja tundsin kohe, et see ongi see, mida hetkel vajan. Ma ei tundnud üldse, et midagi oleks peale surutud või kas ma hakkama saan jne. Tean kindlalt, et teen selle lõpuni,“ räägib ta.
Naine tunnistab, et kuigi väljakutsega liitumisest ei ole möödunud veel ühte kuudki, on see tema liikumisharjumusele positiivselt mõjunud. „Varem ma liikusin väga vähe ning mul polnud aimugi, palju ma üldse päeva jooksul liigun. Nüüd tõmbasin telefoni rakenduse ja tean täpselt. Nüüd eelistan ka poodi pigem jala minna. Tunnen, et mu kehakaal on hakanud langema ja mul on palju rohkem energiat. Kui muidu istusin peale tööd diivanile ega jõudnud väga palju teha, siis nüüd käin peale tööd kõndimas ja jõuan hiljem veel väga palju asju teha,“ on Gerli sõnul muutused ainult positiivsed. „Tänu väljakutsele tunnen end palju paremini, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Meil on väga lahe grupp „Jooks on lahe“ Facebooki lehel. Nii põnev on jälgida, kes ja kus jooksevad või kõnnivad,“ lausub ta.
Kõndimise kasuks otsustas Gerli seetõttu, et see tegevus talle meeldib. Ta usub, et jätkab igapäevase liikumisega ka väljakutse lõppedes. „Mina kõnnin sellepärast, et ma tahan, et mulle mu tegevus meeldiks. Jooksu ma nii palju ei naudiks, praegu veel mitte. Olen kindel, et jätkan ka peale väljakutset kõndimisega, sest see hoiab mind erksana, see on aeg iseendale. Kuna ma annan oma töös väga palju energiat ära, siis tunnen, kuidas 5 km kõndi annab selle mulle tagasi,“ ütleb ta.
„Soovitan kõigile algus ära teha, edasi tuleb see juba iseenesest, sest harjumus tekib üsna ruttu. Kui proovite kõndida 5 km päevas, siis tunnete, miks see hea on. Sõnadesse on kõike raske panna. Mina olen väga rahul!“ julgustab Gerli kõiki neid, kes veel regulaarselt end ei liiguta, sellega algust tegema.
 
Energiat ja tahtmist on rohkem
 
Eve Retpap oli värskelt emaks saanud ja tundis, et vajab peale sünnitust rohkem liikumist, nii otsustas ta samuti väljakutses osaleda. „Peale sünnitust tahtsin end liigutada ja kuna koeraga oli nagunii vaja jalutada, siis tundus, et saan kaks ühe hoobiga. Kui varasemalt liikusin koreaga vaid 1 kuni 2 km, siis nüüd liigun vähemasti kord päevas 5 km ja pärast umbes 1 km lisaks,“ räägib ta harjumuse muutmisest. Naine tunnistab, et väljakutse mõjus talle hästi positiivselt, sest ta liigub rohkem ja tunneb end paremini. „Energiat ja tahtmist on rohkem, meel on rõõmsam,“ kinnitab ta. Eve soovitab igaühel rohkem liikuda. „Soovitan inimestel vähemasti 5 km päevas liikuda, et hoida end aktiivsena ja positiivsena,“ ütleb ta.
 
 
Kõndimine on kvaliteetaeg
 
Egle Sarapik liigub ka muidu päris palju, aga väljakutse võttis ta vastu seetõttu, et oleks põhjust iga päev toast välja minna. Tema sõnul mõjutab väljakutse liikumisharjumusi üsna kiirelt ja ülimalt positiivselt. „Väga tore on näha, kuidas kellegi algne mõte paneb inimesed liikuma, pildistama ja oma mõtteid jagama,“ kiidab ta. „Igapäevane liikumine on andnud kiiresti väga hea tunde, et olen iseenda jaoks midagi olulist teinud. Tunnen, et jõuan palju rohkem teha,“ lausub Egle. Ta lisab: „Soovitan inimestel liikuda kasvõi sellepärast, et vaadata meie loodust ja näha mis ümberringi toimub. Kõndida saab ju ka mitmekesi, nii on see ka kvaliteetaeg enda inimestega.“
 
 
Augustis uus väljakutse
 
Kuna tagasiside Gätly juulikuisele väljakutsele oli väga positiivne ja osalejate hulk üle ootuste, otsustas ta jätkata sama väljakutsega ka augustis. Sel korral veidi suuremalt, sest kambas on mõned tuntud inimesed, kes aitavad üleskutset jagada ning vinged toetajad, kes premeerivad osalejaid kingitustega.
Kõik, kes soovivad väljakutsega liituda, peavad augustikuu jooksul kõndima või jooksma iga päev 5 km. Lubatud on ka viis vaba päeva ehk 31st päevast 26 tuleb kindlasti kaasa teha. Osalejal peab olema seade, millega tõestada, et ta on 5 km läbinud. See võib olla nutikell, telefonil erinevad rakendused jne. Iga päev tuleb pilt lisada "Jooks on lahe" Facebooki lehele vastava kuupäevaga postituse kommentaaridesse. Täpsed reeglid leiab samalt Facebooki lehelt.
 
Tule löö kaasa!

Artikkel minust ja augusti väljakutsest ajakirjas Sport

Viie lapse ema Gätly Valge esitab väljakutse: jookse või kõnni iga päev 5 kilomeetrit
 
Võrumaa naine ja viie lapse ema Gätly Valge on suur jooksusõber, sest just igapäevane liikumine aitab tal akusid laadida. Nüüd on ta ellu kutsunud väljakutse, millega ärgitab ka kõiki teisi iga päev vähemalt 5 km jooksma või kõndima. Saame Gätly ja tema plaaniga lähemalt tuttavaks.
Kui kaua Sa oled jooksmisega tegelenud?
Tõsisemalt hakkasin jooksmisega tegelema peale kolmanda lapse sündi 2010. aastal. Esialgu oli eesmärk kaalu langetada, aga vaid paari kuuga oli selge, et jooksmine on just midagi mulle – nautisin seda tunnikest päevas, kui jooksma läksin. Edasi sai sellest minu üks tõsisemaid hobisid.
Olen osalenud paljudel võistlustel ja maratonidel. 2014 jooksin igal kuul ühe maratoni, aga üsna varsti peale seda jäin beebiootele ja olen väikeste vahedega saanud kaks last, seetõttu olen viimastel aastatel vähem jooksnud.
Mis sulle jooksmise juures meeldib?
Seda on raske isegi sõnadesse panna. Kõik meeldib! Selle lihtsus ja mugavus. Ma saan igal pool seda harrastada, igal ajal. Kui rääkida varasemast ajast, siis meeldis mulle võistlustega kaasnev adrenaliin, tahe ennast ületada, saavutusjanu oli tohutu.
Täna on seda hästi tore meenutada, aga arvan, et see aeg on möödunud ja praegu meeldib mulle jooksmise juures selle mõju minu meelele, kehale, füüsisele. Jooksmine hoiab mind tervena. Koduse emana olen avastanud jooksmise rahulikuma külje. Seda rahulikku kulgemist naudin hetkel kõige rohkem, see on nagu meditatsioon minu hingele.


 
Mis on jooksutrenni tehes sinu eesmärk?
Aastatega on eesmärk väga palju muutunud. Alguses oli see kaalulangetamine, hiljem juba ajalised eesmärgid. Täna on mu ainuke eesmärk hea enesetunne ja „põgenemine“ igapäevasest kodusest kaosest. Viie lapsega on paratamatult õhtuks toss väljas ja tunnike metsas või maanteel hoiab mind vaimselt tervena. Jooksult tagasi tulles olen valmis taas ema rolli sukelduma selle kõige paremas versioonis. Ma arvan, et räägin paljude emmede eest.
Milliseid distantse kõige meelsamini jooksed?
Praegu naudin kõige rohkem 5-10 km distantse. Seoses kahe järjestikku sündinud lapsega olen viimastel aastatel väga palju harrastanud „kärusporti“ ehk kõndinud pikki vahemaid ja oskan nautida ka kõndimist. Aga minu südames on väga suur igatsus maratonide järele. Loodan, et juba varsti olen valmis üle pika aja taas oma kõigi aegade lemmik distantsile naasma. Praegu ma võistlustel ei osale, arvan, et võistlustel on põnev käia siis, kui on eesmärgid ja saavutusjanu. Mina tunnen, et see aeg on möödas. Saan oma doosi õnnehormoone kodumetsade vahel joostes kätte
Esimese väljakutse viskasid õhku juuli alguses. Milles see täpsemalt seisnes?
Olin juba mõnda aega vabandusi otsinud, et mitte igapäevaselt kõndima/jooksma minna. Küll oli perele süüa vaja teha, koristada, beebi nõudis oma aega jne. Ühel hetkel pisipojaga mängides kargasin püsti ja ütlesin endale kõva häälega: „Gätly, sa pead midagi tegema, nüüd ja kohe!“
Hetke pärast oli mul plaan valmis ja viis minutit hiljem postitasin juba väljakutse "Jooks on lahe" Facebooki lehele, mille all ma sotsiaalmeedias toimetan. Kuna see tuli nii äkki ja emotsioonide ajel, siis ma reeglitele väga ei mõelnud. Kutsusin kõiki iga päev koos minuga 5 km liikuma, kas kõndides või joostes, lisades iga päev pildi läbitud distantsist või loodusest vms, ma ei seadnud mingeid rangeid kriteeriume.
Hiljem sain aru, et tegelikult oli väljakutse nii haarav, et paljud, kes nägid seda päev- kaks hiljem, tundsid, et on rongist maha jäänud. 1. augustist algab uus väljakutse ja loodan, et sellega probleemi ei teki ning info jõuab paljudeni.
Et esimese väljakutse algus sattus 1.07 peale, oli täielik juhus. See kestab veel 31. juulini ning tagasiside on olnud ääretult positiivne. „Jooks on lahe“ Facebooki lehel on tekkinud juba mõnus seltskond, kes üksteist innustab, motiveerib, kiidab ja naerma ajab. Hästi lahe!
Seltskond on kirju, on isegi osaleja Ameerikast ja Soomest, ja enamasti kõik on emmed.




Mis sul täpsemalt augusti väljakutsega plaanis on?
Augusti väljakutse põhimõte on sama – liikuda iga päev 5 km, joostes või kõndides.
Seekord aga otsustasin suuremalt ette võtta ja infot natuke varem levitada, et keegi ei tunneks, et oleks tahtnud osaleda, aga info ei jõudnud temani. Olen kampa saanud ka mõned tuntud inimesed, kes aitavad mul uudist jagada. Olen natuke vaeva näinud ja leidnud päris vinged toetajad, kes premeerivad osalejaid kingikottidega ja kõigi väljakutsest osavõtjate vahel loosin välja hulganisti auhindu.
Näiteks Salvest on pannud välja päris mitu erinevat tervislikku kinkekotti, Taarapõllu talu paneb välja marjakrõpsude valiku, toitumisnõustaja Erik Orgu kingib ühele õnnelikule 6 kuu toitumiskava ja toetajaid on veel ja veel. Peaauhind on eriti äge, aga sellest kuuleb „Jooks on lahe“ Facebooki lehel.
Mida väljakutses osalemiseks tegema peab?
Kõik, kes soovivad liituda, peavad iga päev kõndima või jooksma 5 km. Reeglid lubavad igale osalejale ka viis vaba päeva ehk 31st päevast 26 tuleb kindlasti kaasa teha. Osaleja peab omama seadet, millega tõestada, et ta on 5 km läbinud. See võib olla nutikell, telefonil erinevad rakendused jne. Iga päev tuleb pilt lisada „Jooks on lahe“ Facebooki lehele vastava kuupäevaga postituse kommentaaridesse. Täpsed reeglid leiab samalt Facebooki lehelt.
Miks soovitad selles väljakutses osaleda?
See on kõigile jõukohane, ei nõua väga palju, aga tagasi annab tohutult. Selle väljakutsega ei ole oht endale liiga teha, aga tervisele teed suure teene. Inimesed tihti ei teadvusta endale, kui palju nad päevas liiguvad ning see väljakutse annab hea ülevaate sinu päevasest liikumisest.
Kutsun kõiki mugavustsoonist välja astuma ja tegema oma kehale kingitus!
5 km päevas joosta või kõndida on jõukohane igale inimesele ja kõik teavad, et liikumine on kasulik. Miks paljud seda ikkagi igapäevaselt ei tee?
See võib olla mugavusest, teadmatusest, hirmust, tihti alahinnatakse oma võimeid ja arvatakse, et jooksmine on midagi väga rasket. Võib-olla puudub motivatsioon.
Ja alustada, teha see esimene samm, on alati kõige raskem. Väljakutse ongi kõigile neile, kes üksi ei taha või ei julge esimest sammu ette võtta.
Üks võimalus ennast motiveerida on osaleda sinu väljakutses, aga kui see saab läbi, siis kuidas igapäevase liikumise juurde jääda? On sul ehk selleks anda mõni hea nõuanne?

Öeldakse, et harjumuse kujunemiseks on vaja 30 päeva. Seega, ma väga loodan, et peale väljakutset, mis ju kestabki täpselt kuu aega, on paljud osalejad leidnud endale ühe hästi toreda ja tervisliku harjumuse. Ja ma väga loodan, et meil saab olema väljakutse osalistega üks väga lahe kamp ja nii mõnigi leiab endale edaspidiseks jooksu- või kõnnisõbra, kes üksteist motiveerivad. Ja mine tea, võib olla juhtub, et septembris jätkame uue väljakutsega.

laupäev, 27. juuli 2019

Augusti väljakutse ettevalmistused

 
Ma siin viskasin juba mitmeid kordi vihjeid õhku, et augustis jätkame väljakutsega. Nüüd on see siis ametlikult ka välja hõigatud. Ja siiani mõtlen ja imestan, et kust see kõik alguse sai...lihtsast emotsioonide ajel sündinud postitusest.
 
Facebooki üleskutset näete SIIT
 
 
 

Onju äge! 

Kohe üsna peale juuli väljakutsega alustamist tabasin end mõtlemast aga mis edasi? Ja nii tuligi loogilise jätkuna uus väljakutse teha :)
Ma küll mõtlesin erinevaid distantse ja muid tegevusi peale jooksu/kõnni aga no ei tulnud midagi, ju siis peab praegu sama teema edasi minema, küll tulevikus võib katsetada ja mõelda.... 
Aga üks oli kindel, nähes teie, juuli väljakutsest osavõtjate, entusiasmi, tahtsin leida toetajad, kes premeeriks osavõtjaid kingitustega, et selline entusiasm ja motivatsioon ei raugeks.

Ma ei saatnud kirjakesi väga paljudesse kohtadesse, saatsin neile kellega endal on kokkupuude olnud või keda ma kujutasin selle väljakutsega hästi sobivat. 
Esialgu oli tohutu aukartus ettevõtetele üldse sponsorkiri saata. 
Nii raske on ikka iseennast hakata kiitma, mida ma ju natuke tegin- kiitsin oma ettevõtmist aga mida rohkem positiivset tagasisidet ma sain, seda julgemaks muutusin. 
Ma nüüd pead ei anna aga ma arvan, et 50% andsidki kohe positiivse vastuse ja kiitsid ettevõtmist.

No kui ikka Erik Orgu isiklikult ütleb sulle, et nii tubli oled, et sellise asja ellu kutsud, siis võtab ikka jala värisema ja suunurgad ülesse :D
Ühesõnaga, sain palju kiitust toetajatelt ja see andis julgust juurde, et lähme aga asjaga edasi.

Saatsin ka sponsorkirja paari ajakirja, et äkki pakuvad mõneks kuuks tasuta ajakirja kingituseks. 
Ajakiri Sport kirjutas kohe vastu, et nemad enam paberkandjal ei eksisteeri ja kingikotti neil pole suurt midagi pakkuda aga tahtsid minu väljakutsest lugu teha. Muidugi olin ma kohe nõus! Natuke reklaami väljakutsele ei tee üldse paha ju  :)
Lisaks soovis ka TerviseTrend portaal kõndimisest artiklit teha  ja see haakus ilusti minu väljakutsega ja nii sai ka sinna kolme osalise kaasabiga artikkel. 
 

Igaljuhul ma olin neil päevil siin päris põnevil, kui jälle tuli toetajalt positiivne vastus, siis kilkasin ringi nagu väike plikatirts suu kõrvuni peas. Kodused vaatasid muigega pealt aga samas elasid mulle väga kaasa.

See oli hea tunne kui jälle ühe kingikoti sain nimekirja lisada, seda ju eelkõige teie pärast, et teil oleks väljakutsest osa võtta lisa motivatsioon. Ausalt, mul oli ükskõik kas ise ka midagi selle asjatamise eest saan, minu palk on teie positiivne tagasiside. Kuigi jaa, tõe huvides, siis Salvest, Taarapõllu talu ja Sporditoit.ee lisasid ka mulle ekstra kingituse ja selle eest suur-suur aitäh neile ;)

Saatsin väljakutse kohta info ka mõnedele natukene tuntumatele inimestele, kellest vaid Anti Saarepuu oli nõus kohe väljakutset jagama, aitäh Anti!
Väljakutset jagasid ka mitmed spordiblogijad ja olen neile väga tänulik :)

Kui toetajad ja sõnumi levitajad olid leitud, siis tuli tegeleda väljakutse ülesehituse ja reeglitega, sest juuli väljakutsega sain hea peaproovi ja nii mõnigi oluline detail tuli välja, mille peale tuli eriti tõsiselt mõelda. 

Näiteks pean ma tegema osalejate kohta tabeli, alguses ma selle peale ei tulnud ja kui siis mingi hetk seda tegema hakkasin, siis oli see päris suur ettevõtmine aga nüüd juba igapäevaselt sisestada, on juba tunduvalt lihtsam. Augustis saab see kindlasti üks kõige suurem väljakutse olema, sest see nõuab täpsust ja aega.
Ja kui juulis mul tõesti ei olnud reegleid, siis augustis on need väga selged (ma loodan) ja "puust ja punaselt" ette kirjutatud.
Võib tunduda kohati, et kas on vaja nii konkreetseid ettekirjutusi aga see on kõigi osalejate ja minu huvides. Näiteks sisestan ma tavaliselt andmeid tabelisse hommikuti poisu esimese uinaku ajal aga kui mõni osaleja lisab oma pildi alles keskpäevaks, siis on jube tüütu järge pidada ja võib juhtuda, et osaleja jääb üldse tabelisse märkimata. Sellepärast on ka reegel, et pilt tuleb üles riputada hiljemalt järgmiseks hommikuks kell 5:00
Loodan väga, et reeglites ei ole kaheti mõistmist või apsakaid...aga kui märkate midagi, siis andke kohe teada.

Täpsed reeglid on kõik siin:
 
 
 

 


 
Nagu ma mainisin, siis päris ruttu sain ma aru, et vaja on ka mingisugust tabelit, et kõigist osalejatest ülevaade oleks, sest mängus on ju hulganisti auhindu ja loosis osalevad vaid need, kes võtavad osa 26 päeva 31st.
Seda tabeli haldamise osa kardan kõige rohkem, sest see võtab omajagu aega ja ühtegi näpukat ei tohi lubada. Selleks jagan vahekokkuvõtet 2 x kuu jooksul, et iga osaline saaks oma nime taga olevate osaluskordadega tutvuda ja kui on tekkinud mõni apsakas(mida ma loodan ei juhtu), siis saab selle enne loosi veel korda teha. Kes reeglid läbi lugesid, siis need teavad, et tagant järgi pilti lisada ei tohi.

Lisaks polnud ma üldse kindel, kas selline ülesehitus väljakutsele on ok, nagu seda mina teen, et iga päev ilmub postitus ja pilditõestus läheb selle alla. Ei tea siiani aga tunnistan! Ei oska teistmoodi ka. 
Võib olla on kellelgi parem mõte, siis andke tuld! Seekord enam midagi ei muuda aga võib olla edaspidi annab kuidagi mugavamaks seda ülesehitust muuta.





Kõige selle planeerimise juures olid ja loodan, et on kuni augusti lõpuni :D mulle suureks abiks ja toeks, minu tütar(Tsau Getrin) ja õde(Tsau Gellu) Aitäh teile!

See on minu esimene seesugune projekt ja olen igasuguse tagasiside eest tänulik. 
Ja loodan, et te olete minuga leebed kui peaks apsakaid või viivitusi tekkima, teen seda kõike viie lapse ja igapäeva toimetuste kõrvalt. PS. Telefonis!



Kuidas teile tundub, kas augusti väljakutse tuleb äge?
Kas plaanid osa võtta?

 

reede, 12. juuli 2019

Juuli väljakutse

Kes oleks võinud arvata, et ühest emotsiooni ajel kirjutatud postitusest võib sündida midagi nii ägedat nagu see, mis praegu "Jooks on lahe" facebooki lehel toimub.
Kes facebooki ei satu, siis teile natuke selgituseks. Nimelt tundsin ma ühel päeval, pärast üsna kiiret, emotsionaalset ja pingelist perioodi( kaks last me peres lõpetasid kooli), et olen end unarusse jätnud ja iga päev leidsin end olukorrast kus otsisin endale pidevalt vabandusi õue kõndima/jooksma mitte minemiseks.
Ja siis ühel päeval see juhtus(jumal tänatud selle päeva eest)
Kargasin põrandalt püsti, justkui oleks keegi nõelaga torganud ja ütlesin endale:"Gätly, Sa pead midagi ette võtma, nüüd ja kohe!"
Ja siis see juhtuski- ma esitasin endale väljakutse! Joosta iga päev 5km!
Ja kuna ma ise olin sellest mõttest nii vaimustuses, siis otsustasin seda kõigiga jagada ja kuidagi loogiline tundus kõiki teisi ka endaga kaasa liikuma kutsuda.
 
Juulikuu on kostitanud väga heitlike ilmadega
 
Lisan siia ka sellesama Facebooki postituse.
-------------------------------------------------------------------------
Just hetk tagasi, no täiesti nüüdsama, paugupealt 😂 otsustasin ma, et esitan endale väljakutse 😲😬🤩
Jooksen iga päev 5km 🏃‍♀️🙏
No paneme esialgu ajalimiidiks 1 kuu 😉...
Miks?
Ma tunnen, et ma olen hetkel mingis mugavustsoonis ja üks pisike piitsutamine kuluks ära. Praegu ma lähen kõndima või jooksma, siis kui tahtmine tuleb ja siis ka leian kergesti vabandusi mitteminemiseks, näiteks ala oi täna on liiga kuum, vihma sajab, see ja see vajab tegemist jne.
Mulle tundub, et üks selline väljakutse on täna see, mis ei nõua minult väga palju aga annaks tagasi tohutult.
Kes tahab kampa lüüa?
Aga võiks siis kohe nii teha, et lisan iga päev pildipostituse ja mõned mõtted ja kes tahab kaasa lüüa võib postituse alla oma pildi ja mõtted(näiteks kus jooksid, mis ilm jne.) lisada.
A muide, võib ka kõndida, sörkida, kõnd-jooks vaheldumisi, misiganes....peaasi, et liigud 😉 oma jalgadel! 😁(igaksjuhuks mainin)
Oot, aga lisaks veel natuke põnevust 🤔😲😁
Kõigi osalejate(kõik, kes iga päev annavad minu postituse all märku, et päevane jooksuring on tehtud) vahel loosin välja ühe "Jooks on lahe" jooksusärgi 🎉🏆👏
Nii lahe, kas pole! 😍
Ma ise suht max põnevil 🤩🤩🤩
Läks käima!
Lisa oma tänane saavutus selle postituse alla 👇👇👇

EDIT!!!
Kõik, kes 31-st päevast 29 päeva on tublid, osalevad särgiloosis 🤗
Kõigil on 2 päeva eksimiseks, juhul kui näiteks maavärin peaks olema või mõni vulkaan purskama või laps jäi haigeks või....😁

Ja kõik teised on ka väga oodatud liituma ükskõik mis ajal, tee oma kehale kingitus

 
-------------------------------------------------------------------------
 
Ja uskumatu kui paljud said sellest postitusest indu ja motivatsiooni. Paljud, kes varem pole oma elus üldse aktiivselt kõndimas/jooksmas käinud. Milline kniks mulle! Ma olen hämmingus ja vaimustuses.
Ja olen seda siiani ja nii, nii õnnelik ja tänulik ja ma ei tea mida kõike veel. Suuresti tänu teie tagasisidele. Te olete nii lahedad!
Praeguseks on meil väljakutsega seoses väga lahe, kirju seltskond inimesi koos, see on super kuidas ma tunnen teie kõigi tuge ja vastupidi, on ju nii?!?!
Ja see on eriti lahe, et olenemata sellest, et alustasin väljakutsega 01.07, liitub praegugi veel inimesi meiega. Te olete lihtsalt nii vinged, minu meelest näitab see erilist tugevust tulla poole pealt kampa, kindlasti oli palju ka neid, kes tundsid, et on rongist maha jäänud ja ei leidnud endas seda tahtejõudu poole pealt liituda.
Mulle isiklikult on see väljakutse juba nii palju andnud. Ma olen rõõmsam, õnnelikum, tervem.
Ja tänu osalistele olen saanud nii palju positiivset energiat, motivatsiooni.
 
Mina, oma kõige lemmikumal metsarajal
 
 
Seda olen ma juba varem kogenud, et universum saadab mulle just seda, mida kõige rohkem vajan/ootan/oskan küsida. Ma konkreetselt seekord küsida ei osanud, sest ma isegi ei teadnud täpselt mis asi see on, mida hetkel oma ellu vajan.
Ootasin ma seda küll, juba pikalt.
Seda miskit, mis paneb mind tundma, et teen midagi, olen kasulik, mind vajatakse.
Nüüd te ütlete, et mida pekki(nagu minu lapsed ütlevad), sa kasvatad viit last, sa teed koguaeg midagi, oled kasulik ja sind vajatakse 
Jep! Aga kui see on igapäevane rutiin, siis võtad seda nii iseenesest mõistetavana, et sa ei pea seda millekski eriliseks.
Ma ei pea siin silmas, et käin nüüd iga päev jooksmas ja tunnegi, et kõik on nüüd ilus ja see on mu kutsumus. Ei! Seda ma olen nagunii aastaid tundnud.
Ma mõtlen siinkohal seda, et ma teen miskit, mis mulle meeldib ja läbi selle motiveerin, aitan teisi. Ma tunnen, et just seda ma tahangi teha. See on miski, mida ma nüüd juba suudan/ jaksan praeguse igapäeva eluolu kõrvalt teha. Ehk siis olla rohkem kohal oma blogis, facebooki lehel, instagramis.
 
 

See tasu(teie positiivne tagasiside), mis ma juba praegu olen saanud, on kõiki minu aega ja pingutusi väärt.
Samas, see on ju see millega ma kunagi tegelesingi, lihtsalt see on aastaid pausil olnud.
 
Vot nii, vaat kuhu viib üks emotsiooni ajel sündinud postitus 
Ma nii tahaks teile juba rääkida, mis augustis hakkab toimuma aga ma hoian end veel tagasi.
Ütlen vaid nii palju, et m i d a g i SUUURT on toimumas.
Ja see on seotud ikka väljakutsega.
 
Seega, mul on teile ka üks küsimus, kuigi ma juba facebooki lehel tegin ka küsitluse, siis ma sõnastan selle natuke ümber. Nimelt tahan teada, välja selgitada kuidas oleks kõige mugavam ja lihtsam uus väljakutse üles ehitada, kas praegune igapäevane postitus ja pildi lisamine selle alla on hea lahendus?
Ja teine asi mida natuke kardan, et kas need kes väljakutsest osa ei võta aga jooksu lehte jälgivad, kas neid häirib selline igapäevane "liiklus" lehel?
 
Aitäh, et kaasa mõtled?

 
 

 

kolmapäev, 29. mai 2019

Nutikell Xiaomi Amazfit Bip- kas odav saab hea olla?

Tere-tere-tere! Lõpuks! Eks! :D
Jube raske on olnud mul siia blogisse aega leida, ei ole nii lihtne nagu instagrami või Facebookiga, et istun poisuga põrandal ja mängin ning samal ajal näpin telefoni ja loon postitust.
Aga vinguda ei ole ka mõtet, kuigi Tele2 väidab vastupidi :D, tuleb leida lahendus ja tegutseda! Ma olen nüüd mõned hommikud võtnud selle aja maja koristamise arvelt ja ma nii loodan, et saan selle postitusega nüüd lõpuks ühele poole enne kui pisipoja ärkab.

Olen juba pikalt blogitamist igatsenud ja loodan, et nüüd leian siia tee palju tihedamalt (kui paari aastase intervalliga :D)
Täna ma tulin siia rääkima ühest nutikellast. Ma juba paar nädalat tagasi näitasin teile instas ja fbs Amazfit kella, mida ma testima hakkasin. Nimelt tuli mul tahtmine endale soetada üks lihtne ja odav kellake, mis näitaks mulle minu igapäevast aktiivsus, une statistikat, pulssi ja treeningu ajal läbitud distantsi(GPSi olemasolu)
Siinkohal mainin ära, et olgugi, et ma olen kunagi väga aktiivne jooksja olnud, siis hetkel olen ma täiesti algaja staatuses jooksja ja see postitus ongi mõeldud eelkõige algajatele ja neile kes jooksevad harva ja oma lõbuks. Jooksjad, kes teevad juba sihipäraseid treeninguid, kasutavad kindlasti korralikku spordikella.

Seadsin oma sammud oma koduelektroonikapoodi Klicki, mida ma ise oma kodukohas aastaid juhtisin ja praegu juba vaikselt igatsen ;) ja vaatasin sealse valiku üle ning pea hakkas ringi käima :D Teadsin, et ma väga palju ei tahaks selle kella eest maksta kuna iseenesest on mul kodus päris mitu väga korraliku spordikella olemas aga kuna ma olen nii laisk, ei viitsi ma pulsivööga jamada ja nii need õnnetud mul kapis seisavad. Sellest ka soov saada kell, mis loeb pulssi käe pealt.
Vaadates Klickis väljapanekut jäi mulle visuaalselt silma Amazfiti kell küll aga kui hinda(hetkel Klickis 89,99€- ei ole reklaampostitus, keegi ei maksa mulle midagi :P) nägin, välistasin esialgu selle kella, sest no nii odav ikka ei saa üks töötav kell olla, mõtlesin ma. Aga õde, kes töötab Klickis, ei andnud alla ja ütles, et kui ma kahtlen kvaliteedis, siis võtku ma tema kell proovida. Mõeldud, tehtud!

Esimene mõte oli küll, et mingi suva firma ja odav ja no vaatab.... koju jõudes panin kella kohe laadima, sest õel oli see täiesti tühjana seisnud. Laadimisaeg oli päris kiire, 2h ja kell oli 95% laetud, täpselt nii palju oli mul kannatust ja siis tõmbasin kella seinast :D Kellal on kaasas väike dokk kuhu ta ilusti sisse käib ja laadida saab USB kaudu ja adapteriga ka seina pista.

Kell laadimas

Samal ajal kui kell laadis, tõmbasin alla rakenduse, alguses kohe suure tuhinaga tõmbasin vale äpi, siis helistasin õele ja sain teada, et oranži logoga MiFit on õige rakendus. Ja see oranž kastike tuli mulle kohe väga tuttav ette, et nagu kus ma seda varem kasutanud olen?

Ja siis mulle meenus, et olin sama rakendust aastaid tagasi kasutanud. Tellisin kunagi tuttava kaudu kuskilt Hiinast sammulugeja/aktiivsusmonitori moodi asja, selline lihtne käevõru sarnane vidin, ilma ekraanita aga rakenduse kaudu sai oma päevaseid samme ja unestatistikat näha. See ei olnud niisama emotsiooni ost vaid IT inimene soovitas just odava hinna ja väga hea kvaliteedi pärast. See sai abikaasale kingituseks tellitud ja pikka aega oli see kasutuses aga mingi hetk jäi ikka vedelema ja kunagi nüüd aastaid hiljem nägin seda laste mänguasjade seas ja korra vist keegi lastest proovis isegi tööle ja töötas :D Otsides peaks see kuskil meil veel alles olema :D

See seik andis natuke kindlust, et võib täitsa asjalik asi olla.

Mäletan veel, et kui see nutividin sai tellitud, siis Eestis seda ei müüdud ja hinna/kvaliteedi suhe oli ülihea. Maksis vist 25€ ja kõige suuremaks argumendiks oli akuiga, kui ma õigesti mäletan, siis tuli vist laadida nii umbes iga 3 kuu tagant.

Ja tegelikult on ka Amazfit kella üks kõige suurem argument just akuiga, lubatakse lausa 45 päeva.
Olles nüüd kella kasutanud 24/7 paar päeva vähem kui kuu aega, saan öelda, et selle aja jooksul pole ma kella vahepeal laadinud ja ma meenutan, et hakkasin kasutama kella kui see oli 95% laetud ja hetkel näitab kell aku täituvust 18%. Seega päris hea tulemus.


Mulle meeldib selle kella juures ka välimus, lihtne ja ilus aga see täitsa maitse asi, eks!
Kasutusmugavuse kohta ei ole mina vist kõige õigem inimene hinnangut andma, sest ma pole üldse kellainimene. See on esimest korda kui ma olen nii pikalt kella käe peal hoidnud ja veel 24/7. Alguses oli see ikka päris harjumatu, mind lausa ahistas see kella tunne käe peal ja tundub, et mu käsi oli kella jaoks ebaproportsionaalne :D, sest rihm oli kas liiga ligi või jäi laperdama ja seda õiget auku rihmal minu jaoks ei olnudki. Lükkasin teda lihtsalt aeg ajalt nõks ülespoole kui häirima hakkas.
Mingi kahe nädalaga ma siiski harjusin kellaga täitsa ära ja isegi ei tundnud, et mul öösel kell käe peal on.

Öödest rääkides, siis mind väga huvitas, mida näitab kell minu ööde kohta ehk siis unestatistika. Ja ütlen ausalt, et olen siiani natuke kahtleval seisukohal, sest imetava emana ma ärkan öösiti vähemalt korra, et poisule süüa anda aga kell ei tuvastanud väga tihti öösiti ühtegi ärkamist. No üks variant on see, et teengi seda juba nii automaatselt ja une pealt :D aga no ei, ma ikka mõnel ööl olin konkreetselt üleval aga kell tuvastas selle kui "kerge uni". Mõnel ööl oli ka ärkamist kella peal näha, need olid need korrad kui ma ikka konkreetselt jala peal olin ja WC-s käisin. Mind häiris see nii väga, et võtsin ühel ööl eksperimendiks teisele käele abikaasa Polari kella. Ja tegelikult oli stsistika üsna sama va. see, et Polari kell tõlgendab minu und "rahulik uni" ja "rahutu uni" ja Amazfit vastavalt "sügav uni" ja "kerge uni". Aga Polari kell fikseeris siiski minu ühe ärkamise, mida Amazfit pidas kergeks uneks.

Esimesed sammud testitud


Mis ma veel teada sain? Sain teada, et magan keskmiselt öösiti 8-9h, sellest rahulikku und on vaid 3h keskmiselt ja ülejäänu siis rahutu, ma ei teagi kui tõsiselt seda võtta või mis ma sellest arvama peaks aga abikaasa küll imestas sellise statistika üle, et mismõttes ainult 3h magad sügavalt??? :D Aga võib-olla see on lihtsalt emme instinkt, mis ei luba väga sügavalt magada, et ma kuuleks iga väiksemat keerutamist ja sahistamist kõrvalt voodist, ei tea :)
Et siis tegelikult ma ei oska selle öise statistika kohta mingit hinnangut anda, tundub, et erinevad kellad tõlgendavad ja mõõdavad saadud tulemusi erinevalt. Aga üldpildi oma öödest sain selgeks.

Ok, räägime nüüd sammudest ja treeningutest. Mulle täitsa meeldib, et ma näen oma päevast aktiivsust, annab sellise positiivse tunde. Suures plaanis on päev korda läinud kui ekraanil on 10 000 või rohkem sammu aga see ei ole mul omaette eesmärk üldsegi mitte. Aga hea teada ja annab mõnusa emotsiooni, samas kui ekraanil oli mõni päev ka ainult ala 6000 sammu, ei muserdanud see mind kuidagi. Lihtsalt numbrid ei ole väga minu teema, see aeg sai aastaid tagasi juba läbi :D

Ägedat statistikat siiski! Näiteks sain ma teada, et kui ma mitte midagi päeva jooksul ei tee, istun kodus ja olen lihtsalt ema, siis päeva lõpuks on ikkagi umbes 6000 sammu olemas. "Mitte midagi" tegemine sai minu jaoks nüüd uue tähenduse :D Et kui majal on kaks korrust ja sinna lisada tavalised igapäevased toimingud nagu koristamine, pesu pesemine jne, siis päeva lõpuks saab korraliku koguse samme ikka kokku :D Oookeiiii, tegelikult oli statistika enne kella kandmist täpselt samasugune eks ;), praegu sain lihtsalt need numbrid teada ehk siis ei saa seda tavalist emme päeva kuidagi treeninguna võtta, sest need on lihtsalt sammud, mida päeva jooksul läbin. Treening on ikka see kui pulss on juba 100+ ja higi väljas :)

GPS kiilus kinni 5,87 km peal, reaalselt tuli sellel päeval u. 8km kiirkõndi


Ja neid treeninguid ikka jagus sellesse kuusse aga praegu seda testkella kasutades ma eriti aktiivselt treeninguid ei sisestanud, lihtsalt unustasin või ei viitsinud ja enamus minu statistika ongi sammudena.
Praegu vaatan, et treeninguid sisestasin nende päevade jooksul vaid 6 korda. Treeningu vaade mulle meeldis, nägin oma pulssi, läbitud distantsi ja kulunud aega. Paraku GPS jukerdas mitmel korral ja see valmistas pettumust. Kuuest sisestatud trennist kiilus GPS kahel korral kinni. Ei tea kas see oli halb juhus või mis aga halva maigu jättis juurde.

Tavaline vaade kellal, näitab kella, pulssi ja läbitud samme


Iseenesest mulle meeldis kokkuvõttes selle kella lihtsus, nii menüü osas kui ka välimuselt. Kripeldama jäi GPSi hangumine, et kas see oli halb juhus või jääbki iga kolme treeningu järgi hanguma. Hetkel ma andsin kella ära ja võtsin nädalakese mõtlemisaega aga pigem olen hetkel seda meelt, et ostan endale selle kella siiski ära. Täna on juba kuidagi tühi tunne käe peal ja igatsen sinna midagi :D

Just käisin Klicki kodulehel vaatamas ja avastasin, et värvivalikus on neli erinevat värvi ja see valgeeeeee, Wow!
Ja lugesin just, et see annab ka sisstulevatest kõnedest märku aga ma seda testida ei jõudnudki, igaljuhul jälle üks äge asi ju.


On ju ilus? Pilt võetud Klicki kodulehelt. Hind hetkel soodukaga 89,99€



Lisan siia veel ka kella näitajad:

- Veekindel
- GPS
- Puutetundlik ekraan
- Sammulugeja
- Pulssi mõõdab randmelt
- Aku vastupidavus kuni 45 päeva
- Treeningud(trenažöör, jooks, kõnd, ratas)
- Öine statistika
- Ühilduvus Android 4.4+ ; iOS
- töötab rakendusega MiFit(oranži logoga rakendus)


Kas keegi on selle kellaga varem kokku puutunud, jagage ka kogemusi või kui on mulle küsimusi, siis küsige aga julgesti. Vastan hea meelega























neljapäev, 24. september 2015

Kütioru maastikujooks

Mulle tundus, et Getrinil oli tohutu pingelangus peale poolmaratoni läbimist. Nüüd oli ta oma suure eesmärgi täitumisega teise suure eesmärgi unustanud või tundus see kohaliku sarja jooks nüüd lihtsalt teisejärguline, igaljuhul teatas Getrin laupäeva hommikul, et kas ma üldse pean täna jooksma minema :)
Ma ei osanud ööd ega ääd öelda, niimoodi lajatati mulle. Aga kohe oli mul vastus varnast võtta, ise ta ju oli kevadel kokkuleppe sõlminud, et jookseme kogu sarja koos. Tema tingimuseks oli, et mina jooksen temaga kogu sarja kaasa, minu tingimus oli, et ta peab siis kõik 10 jooksu lõpuni jooksma.

Õnneks ei vaielnud ta enam vastu. Vaid kaks jooksu ju veel.

Ega mul endalg ei olnud kerge kodust ära minna ja "tükeldada" seda laupäeva. Parema meelega oleks maasikapeenart ette valmistanud ja kasvuhoones sügistöid teinud...aga nüüd tuli need edasi lükata.

Kunagi varem ei ole ma nii palju jooksuhooaja lõppu oodanud :) ei tea isegi miks. Tunnen, et ma tahan puhata- liiga vara? Ei tea aga ma kuulan oma keha ja lasen endal natuke laisem olla.

Seega ei jäänud maratoni ja Kütioru jooksu vahele ühtegi jooksu.


Valmis! Teel...


Stardis olime 30 minutit varem, võtsime numbrid ja üle pika aja saime Kristiga kokku. Nii tore oli näha!

Kaks päikest :)


Jooks ise läks üsna ludinal, tõusudel kõndisime. Poolel maal metsa vahel tõusu võttes lasin korraks ka häälepaelad valla kui tagumikuvalu andis jälle tunda. Ütlesin Getrinile, et sörgin ta järel, et kui ta mind enam seljataga ei leia, siis mingu aga julgelt edasi. Õnneks ma siiski tasasel maal valu ei tundnud ja püsisin ikka sabas.
Getrini jooks oli ka kuidagi stabiilsem kui varasematel jooksudel.

Ega midagi põnevat rajal ei juhtunudki. Enne viimast mõrvarliku tõusu ütlesin Getrinile, et jookse nii kaua kui jaksad ja siis hakka kõndima, minu üllatuseks jooksis päris kaugele, ma ise oleks juba tunduvalt varem kõndima hakanud. Eks ta selle tõusul jooksmisega tõmbas ennast nii tühjaks, et lõpus oli nii läbi, et ütles, et hingata on valus. Lonkisime siis mäetippu, et sealt alla viimane jooksusamm teha ja finisijoon ületada.





Nüüd siis veel viimane jooks jäänud- Munamäe-Võru maastikujooks. Kohtumiseni!


Jooks numbrites:
Distants:9,5 km
Aeg: 1:04:44
Koht: 154
N30 koht: 15
Keskmine pulss: 159
Keskmine tempo: 6:50/km
Kalorikulu: 608 kcal





kolmapäev, 16. september 2015

Getrini poolmaratoni lugu


Alustame algusest. Juuni 2015- Kuidas mul tuli üldse selline hulljulge idee minna poolmaratonile!?- Sõbrannaga jutu sees vupsas välja et, ohoo, Getrin kuule, sa oled ju usinasti jooksmas käinud, sa poolmaratoni ei tahaks proovida? 
Heh, alguses tundus see mõte nii ulmeline- poolmaraton ja mina? Nalja kah. Palju ma enam sellele ei mõelnud. 

Juuli 2015- Mhh, see poolmaratoni idee polnudki nii halb.. äkki ikka prooviks? SEB TLN Maratonil oleks see esimene kogemus ju nii hea. Noh teeme ära?! 
Nädalake hiljem emaga kontsulteerimist sain treeningkava kätte, jehuu! Usinalt hakkasin treenima, esimesed 2 nädalat läksid nagu niuhti. 

Siis tulid ette laagrid jms tegevused. Egas midagi, ega trenn tegemata jää! Ainuke võimalus oli hommikuti varem ärgata, päevapeale poleks saanud trenne jätta, kuna just siis valitses Eestis põrgukuumuselaine. Mis seal ikka, äratus lükati poole kuue peale, et ikka trenn ja pesemine kah sisse mahuks. 

Laagris olin tegus
Nii möödus seegi nädalake, läks veel teine ja kolmas ka mööda. Ja oh imet, ongi käes viimane nädal enne poolmaratoni! Kuidas see aeg nii kiirelt läks? Jah, treeningkavast ei pidanud ma 100% kinni, olin vahepeal tõbine, tõstsime trenne ümber jne. Lõigujooksud kah üldse ei meeldinud😃 

 
Trenniraport emale laagrist


Isegi nädal enne poolmaratoni ei täheldanud ma mingit suurt ärevusemuutust, pigem olid sõbrad rohkem aktsioonis kui mina😃 

Viimane nädal üritasin teha ka teiperit (maratonieelne dieet-süsivesikute maha ja peale laadimine). Ega see koolisöögi kõrvalt väga kerge polnud, aga hommiku-ja õhtusöögid said ikka vastavalt siis ema näpunäidetele. 

Ja nüüd tuleb õnnetus- suutsin ma siis just enne poolmaratoni tõbiseks jääda. Nina tilkus ja nõrk oli olla. Ema ikka ütles, et ole valmis, poolmaraton võib ära jääda, kuid seda juttu ma ei teinud kuulamagi ja kulistasin muutkui liitrite kaupa borjomi alla😃 (kuigi tõsiasi, et jooks võib ära jääda oli tegelikkuses päris suur) 

Ega ma ei saanud poolmaratoni suurusest, tähtsusest ja reaalselt, maa pikkusest, appi see ju ikkagi 21,1 km?!?!?!?, aimu. Klassiõed kartsid ka vist rohkem, tuli ikka "Appikene see ju mega pikk maa, ma sureks küll ära" ja "Getrin mis sul viga on, et sa niisama lähed 21km jooksma"- tüüpi lauseid. 
Ja tõesti, suurusest sain ma alles aimu seistes Vabaduse platsil, jälgides seda meeletut rahvamassi ja kõike muud sellega kaasnevat. APPIKENE. 

Jooks ise läks üllatavalt sujuvalt. Ikka oli neid kohti rajal, mil mõtlesin, et samm väga venib ja kurk kuivab ja jalad on valusad ja miks see päike ometigi nii eredalt paistab- sada häda. Siis jälle mõni hetk oli nii mõnus, kulgesin rahulikult, nautides imeilusat Pirita rannajoont. 

Joogipunkte, peaks ütlema, et oli TÄPSELT parajalt. Kohe kui tekkis tunne, et uhh, kurk kuivab, tahaks JUUUUUUUAAAA, siis hopsti, oli silt et 100m pärast joogipunkt. SUPER. Mingil hetkel tuli rajal ikka väga motivatsioonivaegus peale, kõik need kiruvad mõtted tulid jälle pähe, aga sellelgi korral- just täpselt ilmus ergutustüdrukutepunt, kes andsid täpselt piisavalt motivatsiooni. 




Lõpp tuli ikka väga kiirelt, jõudsin isegi mõned kiiremad sammud teha. 
Mis ma ikka ütlen, vägaväga tore üritus, super korraldus. Ei hakka valetama, tõesti raske oli😃 
Aga peale finishijoone ületamist ei tulnud see raskus enam meeldegi, ümbritses positiivsus😃 Medal kaelas, nänn käes, sammusin röömsalt emaga autosse, ning siis juba koju😊 Nüüd tuleb ainult uute poolmaratonide poole püüelda





Õnnelikult finisis